-01.JPG)
Valgas käivitus ligi kümmet ettevõtmist hõlmav üritustesari, mille eestvedajatel on soov muuta linn paremaks elupaigaks.
Jaan Rapp
jaan.rapp@valgamaalane.ee
Avapauk Valga muuseumi ja Valga avatud noortekeskuse ühisprojektile «Meie Valga» anti eile toimunud orienteerumismänguga. Projektis osalevad Valga gümnaasiumi, Valga vene gümnaasiumi ja Valga põhikooli õpilased, kusjuures igas õppeasutuse poolt koordineerib osalemist üks kooli personali ja üks õpilaste esindaja.
Projekti juhtiva Valga muuseumi direktori Pille Tomsoni sõnul hakkas tal taolise ettevõtmise idee konkreetsemalt idanema juba eelmise kevadel, kui koostöös Valga avatud noortekeskusega sai edukalt teoks lumememmede keti ehitamine muuseumist Valga keskraamatukoguni. «Pärast seda polnud mul enam kahtlustki, et saame hakkama ka millegi veel suuremaga,» ütles Tomson.
Sobib Valga linna hästi
Otseseks tõukeks projekti sünnile sai aga kultuuriministeeriumi nõupäev, mil tutvustati alustavaid integratsioonialaseid rahastamisskeeme. Sellel osalenud Tomsonil tekkis äratundmine, et arvestades Valga rahvuselist koosseisu, on tegu igati pasliku paigaga, kus eri rahvusi lõimiv üritustesari läbi viia.
Nii sündiski projekt «Meie Valga», mille tegevusjuhiks sai Valga maavalitsuse karjääriinfo spetsialist Marek Nõmmik. Juhtrühma kaasati ka Valga Avatud Noortekeskuse noorsootööjuht Lauri Drubinš, kes enda sõnul liitus eelkõige, et tõestada endale ja teistele, et Valga pole ääremaa.
Maksimaalselt võis toetusskeemi abil saada 100 000 krooni. «Meie Valga» tarbeks nõutati 99 700 krooni ja just nii palju ka saadi.
Ettevõtmise sihtrühma kuuluvad põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi õpilased. «Tegu on eaga, kus peab hakkama ühiskonnaelus osalema,» põhjendas Tomson.
Drubinš, kes suvel USAs viibis, lisas omalt poolt, et sealsete noorte seas on taolistes ettevõtmistes osalemine ehk siis vabatahtlik tegevus üldiselt ühiskonda kuulumise eeldus. Tema hinnangul on see ka Eesti noorte seas üha populaarsem. «Hakkame Euroopasse jõudma,» kommenteeris ta.
Edukalt käivitunud
Noorsootööjuhi hinnangul on «Meie Valga» edukalt käivitunud, mida näitas kas või eilsel orienteerumismängul osalenute rohkus. Eriti hea meel oli Drubinšil selle üle, et Valga vene gümnaasiumist registreerus suisa 10 kolmeliikmelist võistkonda. Projekt näebki ette, et kaasatud peavad olema ka eesti kodakondsuseta noored.
Vene gümnaasiumi poolse esindaja Pilvi Pindma sõnul tulid kooli õpilased ettevõtmisega kiiresti kaasa. «Vene rahvusest lapsed on väga tänulikud, et nendega arvestatakse. Seepärast ongi nad väga positiivselt meelestatud,» ütles ta.
Pindma hinnangul on projekti tegevustest olulisemad need, millest jääb pikaajaline ja püsiv jälg, näiteks linna ajaloo õpperada. «On väga tore, kui kooli lõpetav vene rahvusest noor saab, millegi kohta öelda: »Mina tegin ...«. See paneb vene noori Valgat kui kodupaika väärtustama,» usub pedagoog.
Sama meelt on ka Tomson. «Valga inimesed hindavad end ja oma kodupaika tihti väga madalalt. Inimene aga armastab seda, mida tunneb. Kui projekt järgmise aasta 1. juunil ka lõpeb, jäävad sellest järele õpperaja töölehed, videod YouTube`is, muuseumi venekeelne koduleht ja ehk muudki. Nii tekib kodutunne. Seega võib öelda, et meie tegevuse eesmärk on tõsta valgalaste enesehinnangut elupaigast lähtuvalt.»
Marek Nõmmik peab projekti tegevustest olulisimaks mälestuste kogumist. «See puudutab seda, kuidas inimesed – eelkõige mitte-eestlased on linna tulnud,» selgitas ta. Praegu Valga muuseumis direktori kinnitusel vastavat infot pole.
Muuseum tahab Tomsoni sõnul ettevõtmiste sarjaga murda ka eelarvamust, et muuseum on koht, mis mõeldud eelkõige pensionäridele. «Seni on noortepool meie tegevuses seni tõesti tagaplaanile jäänud,» tunnistas ta. «Samas peakski muuseumil kodanike kujundamisel olema võtmepositsioon.»
Muuseumi juht usub, et kui hästi läheb, on ettevõtmise tulemused väga head nii muuseumile, Valga linnale kui selles elavatele noortele.
Jaan Rapp
jaan.rapp@valgamaalane.ee
Avapauk Valga muuseumi ja Valga avatud noortekeskuse ühisprojektile «Meie Valga» anti eile toimunud orienteerumismänguga. Projektis osalevad Valga gümnaasiumi, Valga vene gümnaasiumi ja Valga põhikooli õpilased, kusjuures igas õppeasutuse poolt koordineerib osalemist üks kooli personali ja üks õpilaste esindaja.
Projekti juhtiva Valga muuseumi direktori Pille Tomsoni sõnul hakkas tal taolise ettevõtmise idee konkreetsemalt idanema juba eelmise kevadel, kui koostöös Valga avatud noortekeskusega sai edukalt teoks lumememmede keti ehitamine muuseumist Valga keskraamatukoguni. «Pärast seda polnud mul enam kahtlustki, et saame hakkama ka millegi veel suuremaga,» ütles Tomson.
Sobib Valga linna hästi
Otseseks tõukeks projekti sünnile sai aga kultuuriministeeriumi nõupäev, mil tutvustati alustavaid integratsioonialaseid rahastamisskeeme. Sellel osalenud Tomsonil tekkis äratundmine, et arvestades Valga rahvuselist koosseisu, on tegu igati pasliku paigaga, kus eri rahvusi lõimiv üritustesari läbi viia.
Nii sündiski projekt «Meie Valga», mille tegevusjuhiks sai Valga maavalitsuse karjääriinfo spetsialist Marek Nõmmik. Juhtrühma kaasati ka Valga Avatud Noortekeskuse noorsootööjuht Lauri Drubinš, kes enda sõnul liitus eelkõige, et tõestada endale ja teistele, et Valga pole ääremaa.
Maksimaalselt võis toetusskeemi abil saada 100 000 krooni. «Meie Valga» tarbeks nõutati 99 700 krooni ja just nii palju ka saadi.
Ettevõtmise sihtrühma kuuluvad põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi õpilased. «Tegu on eaga, kus peab hakkama ühiskonnaelus osalema,» põhjendas Tomson.
Drubinš, kes suvel USAs viibis, lisas omalt poolt, et sealsete noorte seas on taolistes ettevõtmistes osalemine ehk siis vabatahtlik tegevus üldiselt ühiskonda kuulumise eeldus. Tema hinnangul on see ka Eesti noorte seas üha populaarsem. «Hakkame Euroopasse jõudma,» kommenteeris ta.
Edukalt käivitunud
Noorsootööjuhi hinnangul on «Meie Valga» edukalt käivitunud, mida näitas kas või eilsel orienteerumismängul osalenute rohkus. Eriti hea meel oli Drubinšil selle üle, et Valga vene gümnaasiumist registreerus suisa 10 kolmeliikmelist võistkonda. Projekt näebki ette, et kaasatud peavad olema ka eesti kodakondsuseta noored.
Vene gümnaasiumi poolse esindaja Pilvi Pindma sõnul tulid kooli õpilased ettevõtmisega kiiresti kaasa. «Vene rahvusest lapsed on väga tänulikud, et nendega arvestatakse. Seepärast ongi nad väga positiivselt meelestatud,» ütles ta.
Pindma hinnangul on projekti tegevustest olulisemad need, millest jääb pikaajaline ja püsiv jälg, näiteks linna ajaloo õpperada. «On väga tore, kui kooli lõpetav vene rahvusest noor saab, millegi kohta öelda: »Mina tegin ...«. See paneb vene noori Valgat kui kodupaika väärtustama,» usub pedagoog.
Sama meelt on ka Tomson. «Valga inimesed hindavad end ja oma kodupaika tihti väga madalalt. Inimene aga armastab seda, mida tunneb. Kui projekt järgmise aasta 1. juunil ka lõpeb, jäävad sellest järele õpperaja töölehed, videod YouTube`is, muuseumi venekeelne koduleht ja ehk muudki. Nii tekib kodutunne. Seega võib öelda, et meie tegevuse eesmärk on tõsta valgalaste enesehinnangut elupaigast lähtuvalt.»
Marek Nõmmik peab projekti tegevustest olulisimaks mälestuste kogumist. «See puudutab seda, kuidas inimesed – eelkõige mitte-eestlased on linna tulnud,» selgitas ta. Praegu Valga muuseumis direktori kinnitusel vastavat infot pole.
Muuseum tahab Tomsoni sõnul ettevõtmiste sarjaga murda ka eelarvamust, et muuseum on koht, mis mõeldud eelkõige pensionäridele. «Seni on noortepool meie tegevuses seni tõesti tagaplaanile jäänud,» tunnistas ta. «Samas peakski muuseumil kodanike kujundamisel olema võtmepositsioon.»
Muuseumi juht usub, et kui hästi läheb, on ettevõtmise tulemused väga head nii muuseumile, Valga linnale kui selles elavatele noortele.
No comments:
Post a Comment